Muusika koosneb paljudest helidest. Ruumis olles mõjutab heli levimise kiirust ruumi suurus, kaugus heliallikast jt tegurid.
2.a klass otsustas eksperimendi käigus välja selgitada, kuidas levib heli kooli aulas. Selleks paigutas õpetaja aulas olnud klaveri lava ette ja avas klaveri tiiva, et klaverist tulevad helid saaksid vabalt liikuda.
Õpilased istusid kaares klaveri ees. Tunni alguses tutvusid õpilased klaveriga ning said infot helide ja nende liikumise kohta ruumis. Edasi jätkus töö gruppides: esimene grupp seisis keset lava, teine grupp asus lava külje peal, kolmas grupp aula ukse juures ja neljas grupp istus klaveri all. Igal õpilasel oli oma telefon kaasas. Kui õpetaja hakkas klaveripala mängima, siis õpilased filmisid seda.
Kui klaveripala oli kõlanud, istusid õpilased oma kohtadele tagasi ja järgnes videote analüüs. Mis selgus?
Esimese grupi õpilastel, kes asusid keset lava, oli salvestus vaikne, aga ühtlane. Ka aula ukse juures asunud õpilaste videotel kõlas klaveripala mahedalt ja ühtlaselt. Need õpilased, kes seisid lava kõrval ukse juures, nende videotel oli kuulda neid noote, mida õpetaja mängis valjult. Vaikselt kõlanud noote oli halvasti kuulda. Neljanda grupi õpilased, kes olid klaveri all, said osa kõige tugevamatest helidest ja neid oli õpilaste videotes ka väga hästi kuulda. Kuid liiga lähedalt salvestamine muutis kogu klaveripala raskesti kuulatavaks, sest muusika kõlas väga toorelt.
Mida järeldati?
Järeldasime, et heli kvaliteetseks salvestamiseks peab valima õige kauguse. Klaverile ei tohi olla liiga lähedal. Ka aula nurgas olles ei ole tulemus kõige parem. Järeldasime, et kõige parem on olla klaverist viie-kuue sammu kaugusel või keset aulat, siis on võimalus videoks, mis on hea kõlalise kvaliteediga.
Merlin Jalajas
2a klassijuhataja
2.a klass otsustas eksperimendi käigus välja selgitada, kuidas levib heli kooli aulas. Selleks paigutas õpetaja aulas olnud klaveri lava ette ja avas klaveri tiiva, et klaverist tulevad helid saaksid vabalt liikuda.
Õpilased istusid kaares klaveri ees. Tunni alguses tutvusid õpilased klaveriga ning said infot helide ja nende liikumise kohta ruumis. Edasi jätkus töö gruppides: esimene grupp seisis keset lava, teine grupp asus lava külje peal, kolmas grupp aula ukse juures ja neljas grupp istus klaveri all. Igal õpilasel oli oma telefon kaasas. Kui õpetaja hakkas klaveripala mängima, siis õpilased filmisid seda.
Kui klaveripala oli kõlanud, istusid õpilased oma kohtadele tagasi ja järgnes videote analüüs. Mis selgus?
Esimese grupi õpilastel, kes asusid keset lava, oli salvestus vaikne, aga ühtlane. Ka aula ukse juures asunud õpilaste videotel kõlas klaveripala mahedalt ja ühtlaselt. Need õpilased, kes seisid lava kõrval ukse juures, nende videotel oli kuulda neid noote, mida õpetaja mängis valjult. Vaikselt kõlanud noote oli halvasti kuulda. Neljanda grupi õpilased, kes olid klaveri all, said osa kõige tugevamatest helidest ja neid oli õpilaste videotes ka väga hästi kuulda. Kuid liiga lähedalt salvestamine muutis kogu klaveripala raskesti kuulatavaks, sest muusika kõlas väga toorelt.
Mida järeldati?
Järeldasime, et heli kvaliteetseks salvestamiseks peab valima õige kauguse. Klaverile ei tohi olla liiga lähedal. Ka aula nurgas olles ei ole tulemus kõige parem. Järeldasime, et kõige parem on olla klaverist viie-kuue sammu kaugusel või keset aulat, siis on võimalus videoks, mis on hea kõlalise kvaliteediga.
Merlin Jalajas
2a klassijuhataja